Mida peaks tegema, et kohtutäitur lõpetaks täitemenetluse võlanõude aegumise tõttu?

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et osad kohtutäiturite käes olevad võlanõuded hakkavad aeguma. Esilagu nägi tsiviilseadustiku üldosa seadus § 157 lg 1 ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Sama paragrahvi lg 2 täpsustas, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
2011.a otsustas seadusandja muuta seda korda. 05.04.2011 viidi tsiviilseadustiku üldosa seadusesse muudatus, mille kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Vastava muudatuse eesmärk oli luua olukord, kus õiguskorras ette nähtud täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg oleks õiglane ja arvestaks neid sisulisi põhjuseid, mis olid võlgniku vastu tekkinud nõude aluseks. Ju siis pidas seadusandja silmas seda, et 30 aastat kestev täitemenetlus on ilmselgelt ebaõiglaselt pikk aeg, kitsendab inimeste toimetulekut pikaaegselt, viib osa inimesi teistega võrreldes oluliselt halvemasse olukorda, mille tõttu puudub liiga kaua võimalus oma elujärge parandada. Riigikogu arvestas ka sellega, et 2009 oli just läbitud suur ülemaailmne majanduskriis, Eestis tuli sageli ette olukordi, kus inimesed ei jaksanud täita oma rahalisi kohustusi, osas kaotasid kodud, mis läksid sundenampakkumisele, samas kui võlad ületasid vara müügist saadud tulu, jätkus ikkagi täitemenetlus, tollase seaduse kohaselt oleks see võinud jätkuda kuni 30 aastat, selline olukord oli ebaõiglane.
Peale seaduse muudatust on aeg-ajalt ikka olnud juttu võlanõuete aegumisest, aktuaalseks on see uuesti muutunud nüüd, kus kohtutäiturite menetluses olevad vanemad kui 10 aastat olevad nõuded hakkavad lõpuks aeguma.
Vahepeal oleme jõudnud uude kriisi, mis on tervise-ja majanduskriis, kus on taas oht, et algab uus tsükkel, kus kohtutäiturid rikastuvad nende arvel, kes on sattunud rahalistesse raskustesse, peab märkima, et Eestis on kohtutäiturite tasu üks kõrgemaid Euroopas.
Tänaseni kohtutäiturite käes olevad aegunud võlanõuded on endiselt sundtäitmisel, sest rahalistes raskustes inimesed ei oma rahalisi võimalusi või osad ka ei tea kasutada oma õigust esitada avaldus aegumiseks. Keeruliseks tegi olukorra ka see, et tuli pöörduda maakohtusse aegumise tunnistamiseks läbi menetlusprotsessi, mida nimetatakse hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna täitemenetluse seadustik (TMS) ei võimalda kohtutäituril lõpetada täitemenetlust tsiviilnõudes aegumise kohaldamisega automaatselt, lisaks tuli rahalistes raskustes inimesel tasuda riigilõiv 300 eurot, seejärel oodata, kuni kohus asja läbi vaatab, lahendi teeb, millele teine osapool saab omakorda esitada kaebuse ringkonnakohtusse.
Hagimenetlus maakohtus nõuete aegumise osas tähendanuks seda, et kohtud koormatakse üle vastavate nõuetega, kui eraisikud esitavad ise oma nõuded, siis eeldatavalt tuleb neid parandada, et kohus saaks sellise nõude üldse menetlusse võtta. Kohtud koostavad selleks määrusi avaldustes tuvastatud vigade parandamiseks jne. See tähendanuks ka, et kohtutel kulub vastavate nõuete menetlemiseks arvestatav aeg, mis jällegi toob kaasa olukorra, kus võivad hakata viibima muude asjade läbivaatamine ja lahendi saamine tsiviilkohtust ületab igasuguse mõistliku aja. Eelpooltoodu tõttu tekkis vajadus töötada välja lihtsam kord, et vältida aegumise nõuete esitamisest tulenevalt kohtute töökoormuse olulist kasvamist ja tsiviilkohtumenetluste võimalikku venimist. Selle tõttu töötati välja ja esitati Riigikogusse eelnõu, mis kandis nime:“ Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.“
Vastav eelnõu on nüüd äsja 10.03.2021 Riigikogu poolt vastu võetud, seega vahetult enne suuremal arvul vastavate võlanõuete aegumise saabumist.Vastavad muudatused hakkavad kehtima alates 01.aprill 2021, võlgnikud võivad esitab kohtutäiturile avalduse alates 6.04.2021. Nüüd tuleb kõigil, kes soovivad aegunud nõuete osas aegumise kohaldamist, viia ennast kurssi uute muudatustega ning leida sobiv ja parim viis oma õiguste teostamisel.
Võib öelda, et seadusandja on oluliselt lihtsustanud kohtutäiturite menetluses olevate aegunud võlanõuete lõpetamise korda. Isikul, kelle suhtes on tehtud kohtulahend enne 05.04.2011, on antud võimalus pöörduda kohtutäituri poole vastava avaldusega, tal tuleb selleks tasuda avalduse läbivaatamise tasu kohtutäiturile (15 eurot) ning teha avaldus, et kohtutäitur lõpetaks tsiviilnõuetes täitemenetluse läbiviimise aegumise kohaldamise tõttu.
Sama eelnõuga otsustati lihtsustada ka menetlust kohtus, kus asi vaadatakse senise hagimenetluse asemel läbi hagita menetluses, mis on lihtsam ja odavam viis. Võlgnikul tuleb siiski arvestada sellega,et kohtutäiturile sätestatakse õigus nõuda menetluse lõpetamise korral menetluse põhitasu 50% ulatuses (arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt, täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või). Selles osas aga võib lähtuvalt Riigikohtu praktikast sõltuda menetluse põhitasu ka kohtutäituri poolt võlausaldajale tagasi võidetud summast. Mistõttu on täna keeruline kindlalt hinnata, kas 50% tuleks tõlgendada kui fikseeritud summat või on tegu summaga, millest lähtuvalt asjaoludest tuleks veel kohtutäituri tasu vähendada. Autor peab õiglaseks, et kui kohtutäitur ei ole suutnud võlausaldajale tagasi võita maksmata summat, siis ei ole tal ka põhjust ebaõnnestunud töö pealt ise teenida.
Võlgniku poolt esitatud avalduse peab kohtutäitur vaatama läbi 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates, kuid esialgu tuleb siiski arvestada sellega, et kohtutäituritele laekub palju selliseid avaldusi, siis on esialgu ette nähtud, et ajavahemikul 06.aprill 2021 kuni 31.detsember 2021 saab kohtutäitur õiguse vastava avalduse läbivaatamiseks kuni 60 päeva, lisaks läheb veel otsuse tegemisele kuni 15 päeva, kohtutäitur kas lõpetab täitemenetluse aegumise tõttu või teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata.
Soovitame tutvuda uue korraga või meiega ühendust võtta kõigil võlgnikel, kelle lahendi suhtes toimub täitemenetlus ja see on algatatud varem kui 06.aprill 2011.a. Nimelt näeb värske täitemenetluse seadustiku § 223 1 lg 1 ette, et võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg (10 aastat).
Praktikas on meie käest selle kohta juba väga palju küsitud, inimesed on küll kuulnud kohtutäiturite käes olevate võlanõuete peatsest aegumisest, kuid nad ei ole tutvunud vastavate õigusaktidega. Võib arvata, et kohtutäiturid koormatakse üle kõikvõimalike avaldustega täitemenetluse lõpetamiseks, kuid selleks, et seda teha tulemuslikult, soovitaksime siiski kasutada selleks õigusnõustajate abi. Kui vastav õigus tekib, siis soovitame ka kohe kohtutäituri poole pöörduda, kuna kohtutäitur vaatab avaldused läbi nende laekumise järjekorras.
Esmalt tuleks tutvuda vastava kohtulahendiga, mis võlgniku suhtes on tehtud, selgitada välja, kas selle lahendi täitmise osas saab nõuda aegumise kohaldamist, kas võiks olla alust kohtutäituri tasu suuruse vaidlustamiseks ja muud olulised asjaolud. Vastava menetluse käigus võib näiteks selguda, et kohtutäitur ei ole nõus lõpetama täitemenetlust aegumise tõttu leides, et aegumine on kas katkenud või peatunud, võib ka juhtuda, et võlausaldaja ei anna lihtsalt nõusolekut täitemenetluse lõpetamises. Nimelt näeb uus kord ette,et kohtutäitur edastab käesoleva seadustiku § 481 lõike 1 punktis 1 nimetatud võlgniku avalduse sissenõudjale enda valitud viisil, kui on täidetud sama lõike punktis 2 sätestatud tingimus, ja annab tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks.
Võlgniku avalduse edastamise korral selgitab kohtutäitur sissenõudjale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud võlgniku õigust esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Juhul, kui sissenõudja siiski vaidleb vastu, siis on võlgnikul õigus esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks ja tsiviilkohtumenetlusega ettenähtud korras esitada vastav avaldus õige kohtualluvuse järgi, avalduse esitamine ise on riigilõivuvaba, kui võlgnik pöördub aga otse kohtusse, siis tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot. Siinkohal näeme ohtu, et võlausaldaja võib esitada oma vastuväited lootuses, et võlgnik ei esita vastavat nõuet ise kohtusse ning täitemenetlus läheb edasi. Selle tõttu soovitaksime jällegi kasutada juristi abi, jurist selgitab välja koheselt olulised asjaolud, esitab nõuetele vastava avalduse, kui tekib takistusi, siis esitab vajalikud argumenteeritud vastuväited, lepingulise esindaja korral peab ka sissenõudja aru saama seda, et võlgnik võib pöörduda eitava vastuse korral kohtusse ja taotleb lisaks aegumise kohaldamisele ka kõigi menetluskulude väljamõistmist sissenõudja käest. Kuid kaotuse korral võivad kulutused jääda taas võlgniku kanda, seetõttu on soovitav kasutada õigusabi, mis tagab võimalikult suure tõenäosuse, et kohtuvaidluse puhul kannaks kõik kulud sissenõudja, kes ebamõistlikult aegumisele vastu vaidleb.
Kokkuvõtvalt on kohe kätte jõudmas aeg, kus väga paljudel tekib võimalus taotleda nende suhtes algatatud täitemenetluste lõpetamist aegumise tõttu. Siiski tuleb arvestada sellega, et see ei ole päris tasuta, tasuda tule osaliselt kohtutäituri tasud. Samas peaks võlgnik tegema selle korra omale selgeks, me soovitaks kõigile tutvuda eelnõuga nr 315 SE I, kus on kõik muudatused välja toodud, peale eelnõu vastuvõtmist kajastuvad kõik muudatused juba mitmes erinevas seaduses, mis raskendab oma õigustest paremat arusaamist. Selleks, et kõik sujuks kiiremini ja paremini, siis tuleks kaaluda õigusabi kasutamist, täitemenetlusõigusega kursis olevad juristid või advokaadid suudavad kiiremini vormistada kõik vajalikud dokumendid, õigusvaidluse korral kohtutäituri või sissenõudjaga esitada omad argumendid, kui kohtutäitur ei ole nõus menetlust lõpetama, viivad nad vaidluse kohtusse ja kaitsevad võlgnike huve parimal viisil. Sellest tulenevalt võite pöörduda ka meie poole, pakume mõistliku ja soodsa lahenduse vastavalt kliendi võimalustele, palun võtta ühendust OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli e-posti aadressil: info@kaitsja.ee või siis meie facebooki konto kaudu. Vastame Teile esimesel võimalusel ja selgitame Teie õigusi, dokumentide laekumise korral anname esimese õigusliku hinnangu tasuta ja kui näeme võimalust aidata, siis aitame vastavalt Teil mõistliku tasu eest koostada kohtutäiturile avalduse aegumise kohta ning vaidluse korral esindame Teid kohtus.

Erkki Evart